Avastasin täna, et magasin viimase Raketi-saate maha, aga tänapäeval on olemas selline tore asi nagu järelvaatamine. Niisiis asusin aplalt kuulama-vaatama. Nii huvitav on vaadata ja kaasa elada ja näha, kuidas noored pingutavad ja ajusid ragistavad ja saavutavad tulemuse. Tore, et Frida võitis. Kuigi loomulikult mõlemad võistlejad olid väga tublid. Aga Frida masin oli kuidagi nii kena silmale vaadata ja nii täpne ja hästi läbimõeldud. Jutt käib Rube Goldbergi masinast, mis tuli finalistidel koos oma valitud abitiimiga ehitada. Masin töötab ahelreaktsioonide peal ja lõpuks peab nende tulemusel avanema-alla langema lipp. Kelle aeg tuleb 120-le sekundile lähemale, ongi võitja.
Igal juhul mitte ainult sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis sellest, et mulle on silma jäänud erakordselt selge silmaga ja samas nii rõõmus ja tore selle saate kohtunik Aigar Vaigu. Otsustasin sõber guuglisse tema nime kirjutada ja leidsin sealt Vikerraadio jutusaate, kus ta vestleb Anu Välbaga. Soovitan kõigil seda saadet kuulata. Ausalt. Mul esimese hooga tulid judinad peale. Millise armastuse ja soojusega ta räägib oma tööst ja elust ja kui palju häid soovitusi ühe korraga kõige jaoks. Ma oleks nagu korraga vastu pead saanud. Selline tunne on praegu, et mingi klõps käis ära tänu sellele saatele. Ta seletab väga lihtsalt ära nii tähtsad asjad, mis peaksid tunduma iseenesestmõistetavana, aga tihtipeale siiski ei ole. Näiteks see, et asjad õnnestuksid, peab olema plaan. Muidu sa lihtsalt tiksud ja midagi ei juhtu. Või siis see, et tore on nõusid pesta, aga tore on ka teada, et sa ei pea seda kogu aeg tegema. Ja ta räägib väga huvitavalt metroloogiast - mõõteteadusest - ja kui tähtis see tegelikult on, et meie ümber asjad toimiksid. Ja veel see lugu sellest, kuidas ta õpetas eksperimendi korras alles vanemate juures elades oma tuttavaid lapsi, kes olid umbes kahe- ja neljaastane. Lapsed olid suvel õppimisest nii huvitatud, et tulid hommikul 8.30 Aigari juurde ja küsisid, et kas me täna ka ikka õpime. Vahva. Igal juhul mina sain küll praegu ühe paraja positiivsuse süsti seda saadet kuulates. Aitäh! Ahjaa, link muidugi ka: Jutusaade
PS! Täna oli töine ja väga armas päev, sest armas A-M käis külas. Ja M oli ka kodus, nii, et saime mõnusalt palju naerda ja koos olla. :) Ahjaa, töine muidugi sellepärast, et täna oli Pärlike, kus minu saata olid mõned lauljad.
Kroonika mõttes panen kirja, et 28. aprillil käisime vaatamas "Päevi, mis ajasid segadusse". Film meeldis väga ja jättis jälje. Oh deem. Nüüd muudkui kuulan seda juutuubi filmimuusika mängunimekirja... kui toorelt tõlkida.
No comments:
Post a Comment