Hellenite maal

Mõned tähelepanekud Kreeka reisist:

• Minu kogemus näitas, et parem on ühest kohast teise sõita bussiga, aga muidugi ei pruugi asi must ja valge olla. Lihtsalt peatustes, kus rongist maha astusin, polnud keskusi ja neisse saamiseks tuli eraldi takso võtta.

• Buss võib tulla kakskümmend minutit varem, aga võib ka tulla pool tundi hiljem ja võib ka tulla õigel ajal. :)) Kõige targem on võtta aega ja varem kohal olla. Bussijuht pileteid ei müü, neid saab osta reisisaatja käest. Umbes nii, nagu meil rongides.

• Söök on kallis, aga ööbimine suht odav, muidugi tasub varem kinni panna bukingu kaudu.

• Proovida tasub kindlasti viigimarju, need on imelised. :)

• Tingi! Eriti taksojuhiga asju ajades. See tasub end ära. 

• Õpi ära mõned kreekakeelsed sõnad-väljendid. Endal on parem meel ja neil, kes sind vastu võtavad, samuti.

• Soovitan lugeda kindlasti seda raamatut. Kreeka on väga huvitav maa. Mõnda asja lugedes jäi ikka suu ammuli küll. 

• Kuna Kreeka on küllaltki suur maa, siis mina arvan, et targem on mitte ringi sõita liialt palju. Muidu kulubki kogu aeg selle peale ära. Pigem vali endale midagi ägedat välja ja keskendu väiksemale alale.

• Mina käisin Ateenas, Delfis ja sellistes väikestes kohtades nagu Itea ja Galaxidi.

Elu värvid

Üks meeldejäävamaid mälestusi Kreeka reisist on see, kuidas seal kõik õitseb ja lõhnab ja tundus, et see see lihtsalt ei lõpe ära. Kõike oli nii palju, nii et ma lihtsalt ahmisin seda õndsust enda sisse, täielik hetke nautimine. Küllus on vist selle asja nimi. Piisavalt päikest, piisavalt aega. Inimesed lihtsalt võtavad aega enesele, ei ole kiiret. Näiteks istusime all mere ääres oma bussi oodates kohvik-bussijaamas, seal oli bussika peremees, tema sõber ja kaks koerakest. Vaatasime koos nendega filmi mägedest, olles ise just eelmisel päeval umbes samades kohtades käinud.
Mõned pildid:

:(

Imelik. Eile magama jäädes mõtlesin, et varsti saab aasta Charlie rünnakutest Pariisis ja hommikul tavapäraselt Postimeest avades siis sellised uudised. :(:(

Kuidas on üldse võimalik, et kellelgi tuleb pähe teha midagi nii õõvastavat? Mis jõud peab selleks sundima? Kas tõesti taandub see kõik rahale, võimule, ahnusele? See tundub nii uskumatu, ebareaalne. Alles ma tulin reisilt ja juhtusid Ankara sündmused, paar päeva tagasi Liibanoni rünnakud, vahepeal veel vene reisilennukiga juhtunu. :( 

Kas keegi sellele ka mõtleb, et  hukkunud inimestel on ema, isa, lapsed, sugulased, sõbrad? Kui palju valu, pisaraid ja ängistust see kõik endaga kaasa toob? 

Nii raske on isegi püüda aru saada. Peas käib üks virr-varr. Tänapäeval ei saa enam milleski kindel olla, midagi uskuda. Miski on ikka kellelegi kasulik ja mängivad need, kes on suured. 

Vahel tulevad mõned read ja otsivad sind üles, praegu guugeldades selgus, et seekord Paul-Eerik Rummo read:

  Siin oled kasvanud. Tasasel maal.
    Siit on su rahu ja tasakaal.
    
    Munamägi on pilvepiir.
    Pilv on madal ja hall nagu hiir.
    
    Maailmapilet su kätte anti.
    Maailm on lahti mõndagi kanti.
    
    Nende seenemetsade sekka
    ikka kuid tuled kui musulman Mekka.
    
    Siin oled sündinud. Tasasel maal.
    Siin on su rahu ja tasakaal.