30/01/2014

Tule ja jää

Juba kaks päeva järjest olen kindlalt mõelnud, et õhtul tulen siia blogikest kirjutama. Aga võta näpust - väsimus on nii suur, et olen koos T-ga lihtsalt magama vajunud.. Tuline kahju on küll oma aega tudumise peale raisata, aga mis teha, talvel kulub uni veel eriti ära.

Kaks päeva järjest käisin ka Tartus kooriproovis. Ilmselt sellest see väsimus ja äravajumine. Eile õhtul mööda Emajõe kallast bussika poole lennates mõtlesin, et kes kurat küll sellised ilmad leiutas. Nii rämekülm oli. Lausa nii külm, et valus hakkas nahal ja kogu sisemusel. Valge põrgu on päris õige nimetus hetkel toimuva kohta. Parem on võimalusel toas püsida. Noh, nii väga nüüd enam õnneks tarvis muretseda pole, sest kuuke veel ja siis on juba esiteks kõvasti valgem ja loodetavasti soojem kah. Ükskord tuleb ju kevad niikuinii.

Viimasel ajal on nii palju asju, mida vaja meeles pidada, aga ometi nad hajuvad kusagile. Näiteks on vaja välja mõelda, millal minna Pühajärve Spa-sse. Ema kinkis meile Maryga kahe peale oma enda kinkekaardi jõuludeks, öeldes et ta tõesti ei taha ise minna. Ja üks kaupsi kinkekaart on ka veel riiulis oma järge ootamas. Tema eest ma vist ostan nüüd küll ühe Sohvy kehakreemi.
Lisaks on pianismis vaja Nahkurit lugeda ja üks seminar ära kuulata. Pluss kammer. Ja peale selle mõtlesin ka erialaselt veidi arendada ennast ja natuke vanu lugusid soojendada. Samuti tuleb mul kevadiseks eksamiks kava valida. Ja oi-oi, milline kahtleja ma olen. Selles osas pean ennast küll kätte võtma ja otsusekindlam olema..

Tegelikult ma ju lubasin hea tuju lugude nimekirja teha, aga praegu kahjuks ei saa, sest kogu mu muusika asub all suures arvutis ja seda postitust tuleb ilmselgelt sealt teha. Mis ei tähenda, et ma ei võiks kirja panna samuti üht hea tuju lugu, mis täna muga kaasas oli. See on 2013 Malta eurolooke "Tomorrow". Mõnus kaaslane, kui sa parajasti tegeled pitsataignaga. :)

Mallukal on tore projekt see 10-ne euro algatus. Kui veidi rikkam oleks, lööks isegi kaasa. Aga miks mitte väiksema summa eest midagi samamoodi teatud aja jooksul soetada ja heategevuseks anda? Või mingi muu viis aitamiseks. Minu enda plikapõlve riideidki on ju kapis alles. Kui ainult oleks hakatust neid üles pildistada!

...

Eile ütles vanaisa T-le, et ole hea, kuula sõna. Ja ausalt, ma mõtlesin esimest korda selle peale, et SÕNA tuleb kuulata. Mitte ei ole lihtsalt mööduv väljend sõna kuulama vaid et olla hea ja tubli laps, tuleb kuulata, mis sõnad suurtel Sulle öelda on ja nende järgi käituda. Näide sellest, kuidas kasutame mingit väljendit päevast päeva, aga ei mõtle sügavamalt tema tähendusele.

Minu armas T on nüüd kahene. Ja ta on tõega maailma rõõmsaim ja heatujulisem laps. Mu sõna selle peale.

05/01/2014

Kurvad laulud

Mõtlesin, et teen sellise kurvatuju muusika valiku, et oleks hea võtta vahel. Alguse sai see mõte hoopis teistelt radadelt. Nimelt kuulasin eelmises postituses mainitud Lemontree laulu ja see tundus ülikurb olevat minu jaoks...kuigi ta ju tegelikult nii kurb ei ole. :) Ja siis tulid mõned teised nukrad laulud ka meelde:

1) Lemontree by Fool' s garden - Ootamatult hea laul
2) Again by Lenny Kravitz - See laul meeldis mulle juba siis, kui olin 12 vast
3) Magdi Ruzsa - Unsubstantial blues - Milline valus laul ja milline hääl!
4) Cosmos - Destination-Heaven - Don't be scared to close your eyes, this is the only way to see the light
5) Maria - Hold on be strong - Nii head ja õiged sõnad, lisaks selline viis, mis ei lase SINUST lahti
6) Sting - Fields of gold - No words
7) Goo Goo dolls - Iris - Kurb, kurb..
8) Regina Spektor - Samson - ei vaja vist selgitamist neile, kes Reginat teavad.
9) Regina Spektor - Ode to divorce - uskumatult kurb oma lihtsuses
10) Alanis - Thank U - sõnad
11) Alanis - Forgive me love - no kas saab veel kurvemat laulu olla???
12) Instrumenti - Back of your drawer
13) Instrumenti - Zemeslodes
14) Bratya Grim - Vernis - See laul on nagu pehme tuuleke, mis põski paitab, aga valus.

15) Sergei Rahmaninov - 2. kontsert II osa
16) Sergei Rahmaninov - prelüüd G-duur op 32

Aitab küll selleks korraks. Järgmine kord postitan oma hea tuju lugude paremiku. :)

03/01/2014

Ilusat uut!!!

Loodan, et Teil kõigil tuleb väga mõnus ja õnnelik aasta!

Aga miks ma siia tulin? Selleks, et kirjutada: 2. jaanuaril 2014 õitsevad mu koduukse kõrval sinililled, õigemini lähevad kohe-kohe õitsema. Vot see on tase. Tegelikult olen üpris rahul, et lund ei ole. On igasuguseid muresid ja õnnetusi palju vähem. Ja kelle jaoks on õhtul pime, võtke taskulamp kaasa. :)

Mulle iseenesest meeldib tegelikult lumi. Eriti kui sajab laia suurte valgete lumehelvestega lund ja on see lõputu vaikus. See just kui peataks aega. Samas on temaga ikka tükk tegemist. Peaaegu igal kevadel nii umbes aprillis olen tõega mõelnud, et nonii, sel aastal seda värvi maakate jääbki suveks maha. Aga võta näpust. Mingi ime läbi haihtub ta varsti kuidagi märkamatult.:D

Ma olen praegu üpris tõbine ja söön antibiootikume, et oma paar nädalat kestnud köhast lahti saada. Päris villand on küll ausalt öeldes, kui ei saa asju täie jõuga teha, jaksust jääb puudu. Igal juhul loodan tõsiselt varsti terveks saada lõpuks. Ei tea, kas see on haigusega seotud, aga mul kummitavad täiega Liis Lemsalu laulu read: "vajan sind kui vihma ja päikest, jumaldan sinust ka tükikest väikest, sind ei asenda iial ma..". Poleks elu sees arvanud, et LL mul kummitama hakkab. Vahelduseks kummitab ka "Tujurikkuja" Kaunis maa 2. Minu jaoks seostub see väga Lemontree lauluga. Funny ma ütlen.


Ühtlasi käib mul pidevalt südames torge, kui mõtlen, et enam kunagi ei istu ma üheski Edelaraudtee rongis vaid hoopis Elronis. Mul tuleb väga rangelt end korrale kutsuda selle südamele armsaks saanud vanade asjade külge klammerdumise osas. Aga mis ma teha saan, kui.. rongiluule ja nii palju ilusaid, meeldejäävaid, argipäevaseid, ootamatuid, omapäraseid, mõnusaid, SUUREPÄRASEID reise on selle firmaga tehtud. Sorry, aga mu südames on selle koha peal lõnks.

Loodame, et uued on ka head.

Lõpetuseks üks luuletus rongiaknalt:

Ära mine ära, tagasiteed on nii raske leida, ka siis kui tulen sulle poolele teele vastu, ka siis kui mõtled, et mäletad kinnisilmi meie raja kõiki tujukaid käänakuid, kui arvad, et tunned ära kord teetolmu tormatud jäljed, et otsiv käsi avab ka pimeduses ammu suletud värava,
aeda, kus kasvasid metsiku lõhnaga lilled, pole olemas tagasiteed.











by Eeva Park