05/03/2014

Maailm on paigast ära

Ühel õhtul, kui Tallinnast koju sõitsin, leidsin juutuubist Lenna laulu nimega "Tuul". Ma kuulasin neid sõnu ja nad läksid mulle väga hinge nii, et kuulasin seda laulu järjest umbes xy pluss 1 korda. Sellepärast ma kopeerin need sõnad nüüd siia ka:
Seisan siin õhtu veerel
Sume sügis puutub maad
Ja me õnn nüüd ja praegu
Hommikuni kesta saab

Kui meid torm jätnud maha
Seisab meri peeglina
Vaikivad tuulekellad
Helisema hüüan ma


Sinu pale on kuum
Sügispäikese all
Langeb lehti öövaikuse eel
Ja siis tuul endaga viib
Ja siis tuul endaga viib

Sulen silmad ja loodan
Et kõik pole kadunud
Mu mõtted ja kirjaread
Need mis ammustest sulle ma sean

Kas sa tead, mis on seal kaugel
Kuhu silm ei seleta
Kas ootavad seal hobud valged
Kes meid koju kannavad

Sinu pale on kuum
Sügispäikese all
Langeb lehti öövaikuse eel
Ja siis tuul endaga viib
Ja siis tuul endaga viib


Kas üldse saab enam millelegi kindel olla? Kunagi Tabiveres õppides ütles ajaloo õpetaja: "Oska eraldada olulist ebaolulisest." Praegu on need sõnad üliaktuaalseks saanud. Mida uskuda? Mida mitte? Kas usaldada, kas loota? Tundub, et elame täielikul hirmuajastul, tuleb olla ettevaatlik ja ettevaatav. Meile räägitakse sadu versioone ühest ja samast asjast. Kõik on ju raha, kõike mõõdetakse rahas ja see kõik tundub täiesti uskumatult võimatu ja valena. Mis ometi toimub? Mõttesse tuleb lihtsalt ennast info eest sulgeda, sest päris tõde on see, mida sa oma silmaga näed ja kõrvaga kuuled.

See, mida Ukrainaga praegu tehakse, kuulub samamoodi kategooriasse kurb ja õudne. Öeldakse, et meil pole vaja karta. Oleme kaitstud ja hoitud, aga kui sa ühtäkki näed kui kiiresti asjad käivad ja tead, et selle taga on see üks ja seesama, kes kõiki neid niite tõmbab, siis tead üha kindlamalt, et miski pole enesestmõistetav ja kindel. Et kindlat paigal olla, tuleb palju vaeva näha.

Aga rõõmsamatel teemadel. Kas Te teate paremat sõna kui Butilli. Ma ilmselgelt olen liiga kiindunud sellesse tähemängu ja ta on mu mõtetes üsna tihti. T mõtles butilli välja ja ta on ka parim selle sõna ettekandja, interpreteerija. See on lihsalt geniaalne, kui palju rõõmu võib miski tuua! :) Ja veel. Mu laps on targem kui mina. Ta jätab nii palju meelde ja näeb nii palju. Näiteks ühel päeval rääkis ta koridoris seistes vanaisa allost. Kindlalt ja nõudlikult ja pikalt. Mina siis oma lihtsameelsuses seletasin talle, et vanaisa on õues ja teeb tööd. Alles pärast nägin et trepi kõrval oleval riiulil seisis vanaisa telefon, mis on T lemmik.
Veel on T-l meeles, et kell läks ühel päeval katki ja sellest räägib ta ka, samas kui mina olin selle ammu unustanud. Terane poiss ühesõnaga.

Aga koolis on praegu 120 protsenti õppimishõive. Jeps. Ja selle kõige kõrvalt jõuan ma veel veidike tööl käia, ja igal nädalal Tallinna-Tabika vahet sõita. Pole üldse paha ju.

Tulebki tuttu minna, et homme hommikul kell 9.30 jälle ühes teises reaalsuses olla.

Polüfoonia praktikum on mitmes mõttes kasulik. Esiteks ta arendab inglise keelt ja teiseks saab nalja ka. Näiteks oli täna juttu, et võib küll ühte varianti harjutuses kasutada, ainult et see pole siis päris Bach vaid rohkem nagu Gustav Ernesaks. Some local guy..