Uni tuli uksest sisse
ja tegi lapsele pai
Uni tuli uksest sisse
nii tasa kui sai
Värvilisi unistusi
tõi kotiga kaasa
Ka helesinist selget taevast
sealt leida võis vabalt
Tasa-tasa
meie pisike tudub
Tasa-tasa Une-Matigi magab
Tegin selle laulukese T-le.
Ongi reede. Maru ruttu läheb aeg.
Mis ma see nädal jõudsin?
Esmaspäeval Tallinnas käia
Kaks korda linnas käia. Ära harjuda, et on lõpuks kevad ja täna jälle tõdeda, et siiski pole. Potipõllundusega tegeleda. Kooki teha. Klaverdada. T-ga mängida-mässata. Pliite-ahjusid kütta, süüa teha. Nagu ikka. Õhtuks väsin päris ära.
Mõnikord tundub, et talv on terve igaviku kestnud, terve elu. Siis aga tuleb välja, et aasta on ikka väga lühike aeg. Naljakas, kuidas mõni asi tundub kauge, paksu tolmukorra all ja teine justkui alles oli. Aga tegelikult ei olnud ka. Igal juhul aasta jooksul olen ma aru saanud, et uni on kõige magusam asi ja tal on parimad raviomadused. Ja on palju veel, mida olen rohkem hindama hakanud, tähele panema hakanud. Näiteks aega, õiglust, õigusi, vabadusi.
Kui T päeval arvuti kätte saab, siis on krõps-krõps ja hea, et nupud külge jäävad. Nii, et päeval arvutit kasutada eritit ei saa ..:) Üldse on mu laps ülimalt tehnikahuviline. Kõik nupud ja kõik muud asjad, kuhu ainult vajutada saaks, on väga kuum kaup. Täna mängunurgaski leidis ta esimesena just mängumobla ja armus sellesse. T räägib pikad-pikad jutud maha ja mina rumal mõtlen, et miks ma aru ei saa. Pean veel õppima. Kõige lahedam on see, kuidas ta kaasa noogutab või pead raputab ja ise seal juures tähtsalt kaasa räägib. Väike suur inimene. Nii tore on koos temaga õppida, kasvada, areneda.
Ma panin oma tel helinaks Vivaldi "Kevade", lihtsalt trotsi ja huumori pärast. Kaua võib olla mittekevad. Vähemalt on mu telefonis ja mu südames kevad.
kokolõkalõkatsalukutkujukuju
