Kaardid ja klassikatähed

Kunagi mõtlesin, et hoidun rangelt plastiku kogunemisest rahakotti. Ilmselt tahtsin olla hästi vaba ja sõltumatu, nö iseenda perenaine. Hiljaaegu lugesin oma kaardid huvi pärast üle ja sain tulemuseks 15. 15. Kust kohast neid äkki nii palju on saanud... Tunnen end raha- ja tarbimiseorjana, kuigi ilmselgelt asi nii hull ei ole. Kaarte läheb tõele näkku vaadates paljuski vaja selleks, et raha kokku hoida. :)


Ühe nendest kaartidest sain juurde sel nädalal, kui otsustasin trenni minna. Reval Sporti nimelt, sest seal saavad akadeemia omad kuukaardi soodsalt. Ja nii me siis käisimegi ujumas. Küll oli hea kogemus. Mõtlesingi viimasel ajal, et midagi on nagu väga puudu, keha hakkab kangeks jääma. Nüüd üritan igal nädalal vähemalt korra ikka Revalis ära käia, et hing rahul oleks ja liigutada saaks. 

Sel nädalal kirjutasin ka e-etteütlust, mille teksti saab näha siin. Tegin ikka mitu viga sisse, aga olen rahul, et asja ette võtsin. Päris suure osa tekstist kirjutasin korrektselt ka. M vist tegi ainult ühe vea, kui õigesti mäletan. :) Tubli!

Täna olid televiisoris jälle klassikatähed. Marko Reikop ajab mind nii naerma oma repliikidega, aga samas on ta selline muhe ka. Suudab kiiresti reageerida ja otsesaates külma närvi säilitada. Mäletan, kui ta hästi ammu tegi saadet "Klaver põõsas". Peaks vist arhiivist mõne saate üles otsima ja veidi vaatama. 

T-d kallistan ja musitan hullupööra palju. Tal võib sellest juba üsna villand olla(vb ka mitte), aga kuidas ma saan teda mitte kaisutada, kui ta lihtsalt on maailma armsaim ja tublim laps. T sai mööduval nädalal ka päris oma tooli, mis on spetsiaalselt talle tehtud, et ta saaks õigelt kõrgusel laua ääres istuda. Pluss veel saime riiuli ka, mille isa kenasti seinale pani. Küll on ilus! Musõnasellepeale. 

Maailm on paigast ära

Ühel õhtul, kui Tallinnast koju sõitsin, leidsin juutuubist Lenna laulu nimega "Tuul". Ma kuulasin neid sõnu ja nad läksid mulle väga hinge nii, et kuulasin seda laulu järjest umbes xy pluss 1 korda. Sellepärast ma kopeerin need sõnad nüüd siia ka:

Seisan siin õhtu veerel Sume sügis puutub maad Ja me õnn nüüd ja praegu Hommikuni kesta saab Kui meid torm jätnud maha Seisab meri peeglina Vaikivad tuulekellad Helisema hüüan ma Sinu pale on kuum Sügispäikese all Langeb lehti öövaikuse eel Ja siis tuul endaga viib Ja siis tuul endaga viib Sulen silmad ja loodan Et kõik pole kadunud Mu mõtted ja kirjaread Need mis ammustest sulle ma sean Kas sa tead, mis on seal kaugel Kuhu silm ei seleta Kas ootavad seal hobud valged Kes meid koju kannavad Sinu pale on kuum Sügispäikese all Langeb lehti öövaikuse eel Ja siis tuul endaga viib Ja siis tuul endaga viib Kas üldse saab enam millelegi kindel olla? Kunagi Tabiveres õppides ütles ajaloo õpetaja: "Oska eraldada olulist ebaolulisest." Praegu on need sõnad üliaktuaalseks saanud. Mida uskuda? Mida mitte? Kas usaldada, kas loota? Tundub, et elame täielikul hirmuajastul, tuleb olla ettevaatlik ja ettevaatav. Meile räägitakse sadu versioone ühest ja samast asjast. Kõik on ju raha, kõike mõõdetakse rahas ja see kõik tundub täiesti uskumatult võimatu ja valena. Mis ometi toimub? Mõttesse tuleb lihtsalt ennast info eest sulgeda, sest päris tõde on see, mida sa oma silmaga näed ja kõrvaga kuuled. See, mida Ukrainaga praegu tehakse, kuulub samamoodi kategooriasse kurb ja õudne. Öeldakse, et meil pole vaja karta. Oleme kaitstud ja hoitud, aga kui sa ühtäkki näed kui kiiresti asjad käivad ja tead, et selle taga on see üks ja seesama, kes kõiki neid niite tõmbab, siis tead üha kindlamalt, et miski pole enesestmõistetav ja kindel. Et kindlat paigal olla, tuleb palju vaeva näha. Aga rõõmsamatel teemadel. Kas Te teate paremat sõna kui Butilli. Ma ilmselgelt olen liiga kiindunud sellesse tähemängu ja ta on mu mõtetes üsna tihti. T mõtles butilli välja ja ta on ka parim selle sõna ettekandja, interpreteerija. See on lihsalt geniaalne, kui palju rõõmu võib miski tuua! :) Ja veel. Mu laps on targem kui mina. Ta jätab nii palju meelde ja näeb nii palju. Näiteks ühel päeval rääkis ta koridoris seistes vanaisa allost. Kindlalt ja nõudlikult ja pikalt. Mina siis oma lihtsameelsuses seletasin talle, et vanaisa on õues ja teeb tööd. Alles pärast nägin et trepi kõrval oleval riiulil seisis vanaisa telefon, mis on T lemmik. Veel on T-l meeles, et kell läks ühel päeval katki ja sellest räägib ta ka, samas kui mina olin selle ammu unustanud. Terane poiss ühesõnaga. Aga koolis on praegu 120 protsenti õppimishõive. Jeps. Ja selle kõige kõrvalt jõuan ma veel veidike tööl käia, ja igal nädalal Tallinna-Tabika vahet sõita. Pole üldse paha ju. Tulebki tuttu minna, et homme hommikul kell 9.30 jälle ühes teises reaalsuses olla. Polüfoonia praktikum on mitmes mõttes kasulik. Esiteks ta arendab inglise keelt ja teiseks saab nalja ka. Näiteks oli täna juttu, et võib küll ühte varianti harjutuses kasutada, ainult et see pole siis päris Bach vaid rohkem nagu Gustav Ernesaks. Some local guy..