Alguse sai kõik mõttest, et võiks minna kontserdile. Kõigepealt kiikasin Itaalia ja Prantsusmaa poole. Ostsin isegi 3-e eurose Tartu-Vilniuse bussipileti, et sealt edasi Pariisi lennata. Aga siis vaatasin ja mõtlesin, et Londonis on tulemas mitu kontserti ja saatsin unistused hoopis sinna poole teele. Mitsuko Uchida kontserdile võiks ju igal juhul minna. Mais ostsin lennupiletid ja jäin rahumeeli oktoobrit ootama. Ahjaa, juulis nägin korraks läbisõidul ju isegi Stanstedi lennujaama, mis tundus tol hetkel ikka päris suur ja natuke hirmutav.
Septembris-oktoobris hakkasin igal õhtul enne uinumist mõtlema asjadele, mis kõik tuleb enne reisile minekut ära teha. Näiteks ostsin ära Stansted Expressi piletid, mis tulid kuu aega varem ostes poole soodsamad. Veel panin kinni hosteli. Otsustasin, et ühe öö olen seal, sest tahaks ju ikka puhanud peaga Londonit vaadata. Sest polnud midagi, et peale minu pidi toakeses ööbima veel umbes 13 inimest. Peaasi, et 20-ne naela eest pea padja peale saan panna ja teki peale võtta. Umbes kaks päeva enne sõitu jõudsin arusaamisele, et ostan ikkagi Londoni transpordi kaardi, et saaks rahulikult metroo ja bussidega sõita. Ja Tudengi Teisipäeva raames haarasin rr-ist veel ilusa suure Londoni kaardi ja pisikese reisijuhi, mis tegelikult osutus kõige kasulikumaks ostuks. Muidugi läks mul lõppkokkuvõttes väga kiireks ja põnevaks see asi. Nagu ikka. Aga Valga rongile ma jõudsin. Pärast seda kui olin R-kioskist veel patareid kaasa haaranud.
Riia rongis sain tuttavaks ühe huvitava tüübiga, kes oli teel Austriasse. Ta polnud meelega uurinud, kas Riiast on öösel kuhugi poole busse minemas. Mõnus teadmatus ja seikluslikkus. Mulle meeldib. Koos otsisime pimedas bussijaama üles ja mina kihutasin otseteed rohelise AirBalticu mikrobussi suunas, et ikka oma lennukile jõuda. Kõik läks kenasti. Ahjaa. See Riia lennujaamamaks. Kes sealt kaudu Ryaniga lendab, siis lihtsam on see kodus ära maksta, et hiljem halbu üllatusi ei tuleks. Õnneks olin piisavalt ettenägelik. :)
Stanstedis jõudsin ilusasti rongi peale ja mind lubati isegi varasema kuupäevaga rongi. Väga lahke nendest, sest ma olin tõesti väga väsinud. Liverpool Stationis maha tulles tänasin õnne, et polnud piletit kaugele pannud, sest seda kontrolliti ka väravatest välja minnes. Edasi hosteli otsinguil mul kaarti väga vaja ei läinudki. Olin endale enne juba kõik üsna selgeks teinud ja jälgisin hoopis tänavainfi, mis mind kenasti kohale viis. Oh, kui õnnelik ma olin, kui sain tuppa astudes teada, et mulle kuulub alumine nari.
Siin kohal teen peatuse, sest olen Tallinnasse jõudnud ja lähen RR-i harjutama, et ei peaks EMTA-s klassisabatama.
29/06/2014
Aeg seisab
Lõpuks ometi võib ka minul suvi alata. Neljapäeval sain erka tehtud. Sellega seoses tunnen, et aeg on lihtsalt seisma jäänud. Ega hästi ei taju küll, et kohe-kohe on hoopis juuli käes ja laulukas silmapiiril.
Ausalt öeldes mõtlesin kusagil märsti-aprilli kandis, et ma ei jõua elu sees kevadel kõiki eksameid ära teha, eks ikka jääb mõni sügisesse. Aga näedsa, kõik tegin ära, mis siis, et eriala jäi hilja peale ja kammereid oli ju lausa kolm mu omal vabal tahtel. Uhke tunne on küll. See oli raudselt elu raskeim semester.
Ema, tädi ja Mary pidid täna Värskasse minema vanavanaema hauale. Jäime siis isa ja T-ga kolmekesi koju, kui ema äkki nukralt helistab ja palub mul kontrollida, kas buss ikka täna käib... Hea on, et nad ei läinud. Sellise vihmaga on kodus teed juua natuke parem mõte, kui päev otsa õues jalutada.
Homme lähme T-ga arsti juurde ja mina saan oma pildid kätte. Otsustasin lasta teha paberile mõned vanad slaidid. Eks homme näeb, mis välja tuli.
Tänase vihmaga käisin poes ja ostsin sellise asja:
Ausalt öeldes mõtlesin kusagil märsti-aprilli kandis, et ma ei jõua elu sees kevadel kõiki eksameid ära teha, eks ikka jääb mõni sügisesse. Aga näedsa, kõik tegin ära, mis siis, et eriala jäi hilja peale ja kammereid oli ju lausa kolm mu omal vabal tahtel. Uhke tunne on küll. See oli raudselt elu raskeim semester.
Ema, tädi ja Mary pidid täna Värskasse minema vanavanaema hauale. Jäime siis isa ja T-ga kolmekesi koju, kui ema äkki nukralt helistab ja palub mul kontrollida, kas buss ikka täna käib... Hea on, et nad ei läinud. Sellise vihmaga on kodus teed juua natuke parem mõte, kui päev otsa õues jalutada.
Homme lähme T-ga arsti juurde ja mina saan oma pildid kätte. Otsustasin lasta teha paberile mõned vanad slaidid. Eks homme näeb, mis välja tuli.
Tänase vihmaga käisin poes ja ostsin sellise asja:
Ehk siis, kui päikest õues pole, tuleb ise ellu rohkem värve tuua. :);)
11/04/2014
Käisime Pühajärvel
Mõnede asjadega on nii, et hakkad alles hiljem, kui kõik on möödunud, aru saama ürituse toredusest.
Me käisime märtsi lõpus perega Otepääl Pühajärve Spa-s oma kinkekaarte kulutamas. Alguses pidime minema ainult mina ja Mary. Siis arvas ema tagasihoidlikult, et tema võiks ka tulla, kuna ta sai ühe kinkekaardi juurde. Järgmiseks pakkusin mina, et väga hea, lähme koos Timmoga. Ja kui siis isale mainisin, et me lähme Spa-sse, rehmas ta käega ja ütles minnalaskvalt: "No, ma tulen siis ka, kui kõik lähevad." Mõeldud tehtud. Mina muidugi olin see, kes tegeles broneerimise ja igaühelt protseduuride kohta küsimisega. Nimelt oli igaühel valida kolm hooldust. Näiteks siis massaaž, soolakamber, infrapunasaun, kätehooldus jne. Lisaks oli meil võimalus käia jõusaalis, saunas ja ujumas. Pluss muidugi kolm söögikorda ja ööbimine.
Läksime hommikul rongiga Tartusse, kust pidime rihtima Otepää bussile. Vahepeal jõudsime veel Maryga Taskut külastada, kus me ei suutnud vastu panna ja muretsesime endile Garfieldi särgid, millega me siis Otepääl saaksime uhkelt ringi jalutada. :) Edasi läksime bussikasse, kus ma tulin ema ostetud plätusid nähes mõttele, et tarkur nimega mina ei võtnud sisekaid kaasa. Tüüpiline. Nii ma tatsasingi Otepääl ema ostetud roosade plätudega ringi, mis mulle tegelikult üsnagi meeldima hakkasid. Tegelikult olid need Maryle mõeldud, aga kuna tal olid jalanõud kaasas, siis..
Otepääle jõudes otsustasime, et jalutame kaks kilti sihtkohani, sest Timmo ei tahtnud enam üldse bussis paigal püsida. Tal oli ilmselgelt villand palavusest ja niisama istumisest. Milline õnnistus oli värske ja puhas õhk, kui bussist välja saime. Otepää on väga sportlik koht. Nägime kohe vähemalt viit inimest, kes jooksid või jalgrattaga sõitsid. Mõnus. Nii tublid! Spa-s oldi väga sõbralikud ja viisakad, saime oma võtmed ja juhised, kuidas olla, mida teha, ning läksime tubadesse. Timmo sai veel spets oma voodi, mis talle väga meeldis. Ainult Mary ja isa olid natuke murelikud, sest lõunasöögi menüüs pidi olema kala, mida nad ei salli. Ma lohutasin, et küllap seal on muud ka ja mul oli õigus. Kõik said kenasti kõhud täis.
Siis oli hoolduste aeg. Ema, isa ja Timmo läksid soolakambrisse ning meie Maryga massaaživanni. Küll oli lõõgastav ja vabastav nautida melissilõhna, veemassaaži ja vannivees vahelduvaid värve. Edasi läksin osalisse massaaži, mis oli samuti väga mõnus. Vahepeal kuulsin, kuidas ema ja Timmo olid soolakambrist plehku pannud ja teiselpool koridori massaaživanni võtsid. Timmo oli väga muheda näoga ja muudkui pritsis mind.. Mis teha, kui lõbu nii laialt on. Oligi jäänud mu viimane hooldus, milleks oli jälle Maryga koos virsiku-parafiini kätehooldus, mis seisnes selles, et pidid oma käed viis korda sooja vedela parafiini sisse kastma ja siis mässiti käed kilesse, pandi soojedus veel ümber ning lasti mõjuda. Pärast olid käed pehmed ja siidised küll.
Järgmisel hommikul keerati kella ja Mary arvas, et tuleb hiljem ujuma. Meie läksime aga juba 7-8 paiku ema ja Timmoga sauna ja ujulasse. Isa oli seal vist juba enne kohal. Kõige enam meeldis mulle aurusaun, seal oleks võinud ehk rohkmegi olla. Aga ujuda ja mullivannist Pühajärve vaadet nautida oli ka tore. Isaga jõudsime ära käia veel jõusaalis, kus proovisin esimest korda elus sõudeergomeetrit. Loodan, et see esimene kord ei jää viimaseks! Ahjaa, vahepeal käisime ka hommikust söömas. See söögikord oli kolmest korrast kõige rikkalikum. Seal oli konkreetselt kõike alates pudrust, kartulitest, viineritest kuni erinevate seemnete, puuviljade, ökojogurtini ja magustoitudeni välja. Njämm.
Buss korjas meid lõuna paiku otse Spa juurest peale ning Otepääl istusime järgmisele bussile, mis meid viperusteta Tartusse viis. Juba poole kolmeks olime kodus tagasi. Üldiselt väga soovitan minna Pühajärve Spa-sse. Armas ja sõbralik koht, kus veidi puhata ja aeg hetkeks peatada, kui tuhisemisest väsinud oled.
Me käisime märtsi lõpus perega Otepääl Pühajärve Spa-s oma kinkekaarte kulutamas. Alguses pidime minema ainult mina ja Mary. Siis arvas ema tagasihoidlikult, et tema võiks ka tulla, kuna ta sai ühe kinkekaardi juurde. Järgmiseks pakkusin mina, et väga hea, lähme koos Timmoga. Ja kui siis isale mainisin, et me lähme Spa-sse, rehmas ta käega ja ütles minnalaskvalt: "No, ma tulen siis ka, kui kõik lähevad." Mõeldud tehtud. Mina muidugi olin see, kes tegeles broneerimise ja igaühelt protseduuride kohta küsimisega. Nimelt oli igaühel valida kolm hooldust. Näiteks siis massaaž, soolakamber, infrapunasaun, kätehooldus jne. Lisaks oli meil võimalus käia jõusaalis, saunas ja ujumas. Pluss muidugi kolm söögikorda ja ööbimine.
Läksime hommikul rongiga Tartusse, kust pidime rihtima Otepää bussile. Vahepeal jõudsime veel Maryga Taskut külastada, kus me ei suutnud vastu panna ja muretsesime endile Garfieldi särgid, millega me siis Otepääl saaksime uhkelt ringi jalutada. :) Edasi läksime bussikasse, kus ma tulin ema ostetud plätusid nähes mõttele, et tarkur nimega mina ei võtnud sisekaid kaasa. Tüüpiline. Nii ma tatsasingi Otepääl ema ostetud roosade plätudega ringi, mis mulle tegelikult üsnagi meeldima hakkasid. Tegelikult olid need Maryle mõeldud, aga kuna tal olid jalanõud kaasas, siis..
Otepääle jõudes otsustasime, et jalutame kaks kilti sihtkohani, sest Timmo ei tahtnud enam üldse bussis paigal püsida. Tal oli ilmselgelt villand palavusest ja niisama istumisest. Milline õnnistus oli värske ja puhas õhk, kui bussist välja saime. Otepää on väga sportlik koht. Nägime kohe vähemalt viit inimest, kes jooksid või jalgrattaga sõitsid. Mõnus. Nii tublid! Spa-s oldi väga sõbralikud ja viisakad, saime oma võtmed ja juhised, kuidas olla, mida teha, ning läksime tubadesse. Timmo sai veel spets oma voodi, mis talle väga meeldis. Ainult Mary ja isa olid natuke murelikud, sest lõunasöögi menüüs pidi olema kala, mida nad ei salli. Ma lohutasin, et küllap seal on muud ka ja mul oli õigus. Kõik said kenasti kõhud täis.
Siis oli hoolduste aeg. Ema, isa ja Timmo läksid soolakambrisse ning meie Maryga massaaživanni. Küll oli lõõgastav ja vabastav nautida melissilõhna, veemassaaži ja vannivees vahelduvaid värve. Edasi läksin osalisse massaaži, mis oli samuti väga mõnus. Vahepeal kuulsin, kuidas ema ja Timmo olid soolakambrist plehku pannud ja teiselpool koridori massaaživanni võtsid. Timmo oli väga muheda näoga ja muudkui pritsis mind.. Mis teha, kui lõbu nii laialt on. Oligi jäänud mu viimane hooldus, milleks oli jälle Maryga koos virsiku-parafiini kätehooldus, mis seisnes selles, et pidid oma käed viis korda sooja vedela parafiini sisse kastma ja siis mässiti käed kilesse, pandi soojedus veel ümber ning lasti mõjuda. Pärast olid käed pehmed ja siidised küll.
Järgmisel hommikul keerati kella ja Mary arvas, et tuleb hiljem ujuma. Meie läksime aga juba 7-8 paiku ema ja Timmoga sauna ja ujulasse. Isa oli seal vist juba enne kohal. Kõige enam meeldis mulle aurusaun, seal oleks võinud ehk rohkmegi olla. Aga ujuda ja mullivannist Pühajärve vaadet nautida oli ka tore. Isaga jõudsime ära käia veel jõusaalis, kus proovisin esimest korda elus sõudeergomeetrit. Loodan, et see esimene kord ei jää viimaseks! Ahjaa, vahepeal käisime ka hommikust söömas. See söögikord oli kolmest korrast kõige rikkalikum. Seal oli konkreetselt kõike alates pudrust, kartulitest, viineritest kuni erinevate seemnete, puuviljade, ökojogurtini ja magustoitudeni välja. Njämm.
Buss korjas meid lõuna paiku otse Spa juurest peale ning Otepääl istusime järgmisele bussile, mis meid viperusteta Tartusse viis. Juba poole kolmeks olime kodus tagasi. Üldiselt väga soovitan minna Pühajärve Spa-sse. Armas ja sõbralik koht, kus veidi puhata ja aeg hetkeks peatada, kui tuhisemisest väsinud oled.
 |
| Me siin niisama :D |
 |
| Buss tuleb? |
 |
| Tükike meie tuba |
16/03/2014
Kaardid ja klassikatähed
Kunagi mõtlesin, et hoidun rangelt plastiku kogunemisest rahakotti. Ilmselt tahtsin olla hästi vaba ja sõltumatu, nö iseenda perenaine. Hiljaaegu lugesin oma kaardid huvi pärast üle ja sain tulemuseks 15. 15. Kust kohast neid äkki nii palju on saanud... Tunnen end raha- ja tarbimiseorjana, kuigi ilmselgelt asi nii hull ei ole. Kaarte läheb tõele näkku vaadates paljuski vaja selleks, et raha kokku hoida. :)
Ühe nendest kaartidest sain juurde sel nädalal, kui otsustasin trenni minna. Reval Sporti nimelt, sest seal saavad akadeemia omad kuukaardi soodsalt. Ja nii me siis käisimegi ujumas. Küll oli hea kogemus. Mõtlesingi viimasel ajal, et midagi on nagu väga puudu, keha hakkab kangeks jääma. Nüüd üritan igal nädalal vähemalt korra ikka Revalis ära käia, et hing rahul oleks ja liigutada saaks.
Sel nädalal kirjutasin ka e-etteütlust, mille teksti saab näha siin. Tegin ikka mitu viga sisse, aga olen rahul, et asja ette võtsin. Päris suure osa tekstist kirjutasin korrektselt ka. M vist tegi ainult ühe vea, kui õigesti mäletan. :) Tubli!
Täna olid televiisoris jälle klassikatähed. Marko Reikop ajab mind nii naerma oma repliikidega, aga samas on ta selline muhe ka. Suudab kiiresti reageerida ja otsesaates külma närvi säilitada. Mäletan, kui ta hästi ammu tegi saadet "Klaver põõsas". Peaks vist arhiivist mõne saate üles otsima ja veidi vaatama.
T-d kallistan ja musitan hullupööra palju. Tal võib sellest juba üsna villand olla(vb ka mitte), aga kuidas ma saan teda mitte kaisutada, kui ta lihtsalt on maailma armsaim ja tublim laps. T sai mööduval nädalal ka päris oma tooli, mis on spetsiaalselt talle tehtud, et ta saaks õigelt kõrgusel laua ääres istuda. Pluss veel saime riiuli ka, mille isa kenasti seinale pani. Küll on ilus! Musõnasellepeale.
Ühe nendest kaartidest sain juurde sel nädalal, kui otsustasin trenni minna. Reval Sporti nimelt, sest seal saavad akadeemia omad kuukaardi soodsalt. Ja nii me siis käisimegi ujumas. Küll oli hea kogemus. Mõtlesingi viimasel ajal, et midagi on nagu väga puudu, keha hakkab kangeks jääma. Nüüd üritan igal nädalal vähemalt korra ikka Revalis ära käia, et hing rahul oleks ja liigutada saaks.
Sel nädalal kirjutasin ka e-etteütlust, mille teksti saab näha siin. Tegin ikka mitu viga sisse, aga olen rahul, et asja ette võtsin. Päris suure osa tekstist kirjutasin korrektselt ka. M vist tegi ainult ühe vea, kui õigesti mäletan. :) Tubli!
Täna olid televiisoris jälle klassikatähed. Marko Reikop ajab mind nii naerma oma repliikidega, aga samas on ta selline muhe ka. Suudab kiiresti reageerida ja otsesaates külma närvi säilitada. Mäletan, kui ta hästi ammu tegi saadet "Klaver põõsas". Peaks vist arhiivist mõne saate üles otsima ja veidi vaatama.
T-d kallistan ja musitan hullupööra palju. Tal võib sellest juba üsna villand olla(vb ka mitte), aga kuidas ma saan teda mitte kaisutada, kui ta lihtsalt on maailma armsaim ja tublim laps. T sai mööduval nädalal ka päris oma tooli, mis on spetsiaalselt talle tehtud, et ta saaks õigelt kõrgusel laua ääres istuda. Pluss veel saime riiuli ka, mille isa kenasti seinale pani. Küll on ilus! Musõnasellepeale.
05/03/2014
Maailm on paigast ära
Ühel õhtul, kui Tallinnast koju sõitsin, leidsin juutuubist Lenna laulu nimega "Tuul". Ma kuulasin neid sõnu ja nad läksid mulle väga hinge nii, et kuulasin seda laulu järjest umbes xy pluss 1 korda. Sellepärast ma kopeerin need sõnad nüüd siia ka:
| Seisan siin õhtu veerel Sume sügis puutub maad Ja me õnn nüüd ja praegu Hommikuni kesta saab Kui meid torm jätnud maha Seisab meri peeglina Vaikivad tuulekellad Helisema hüüan ma Sinu pale on kuum Sügispäikese all Langeb lehti öövaikuse eel Ja siis tuul endaga viib Ja siis tuul endaga viib Sulen silmad ja loodan Et kõik pole kadunud Mu mõtted ja kirjaread Need mis ammustest sulle ma sean Kas sa tead, mis on seal kaugel Kuhu silm ei seleta Kas ootavad seal hobud valged Kes meid koju kannavad Sinu pale on kuum Sügispäikese all Langeb lehti öövaikuse eel Ja siis tuul endaga viib Ja siis tuul endaga viib Kas üldse saab enam millelegi kindel olla? Kunagi Tabiveres õppides ütles ajaloo õpetaja: "Oska eraldada olulist ebaolulisest." Praegu on need sõnad üliaktuaalseks saanud. Mida uskuda? Mida mitte? Kas usaldada, kas loota? Tundub, et elame täielikul hirmuajastul, tuleb olla ettevaatlik ja ettevaatav. Meile räägitakse sadu versioone ühest ja samast asjast. Kõik on ju raha, kõike mõõdetakse rahas ja see kõik tundub täiesti uskumatult võimatu ja valena. Mis ometi toimub? Mõttesse tuleb lihtsalt ennast info eest sulgeda, sest päris tõde on see, mida sa oma silmaga näed ja kõrvaga kuuled. See, mida Ukrainaga praegu tehakse, kuulub samamoodi kategooriasse kurb ja õudne. Öeldakse, et meil pole vaja karta. Oleme kaitstud ja hoitud, aga kui sa ühtäkki näed kui kiiresti asjad käivad ja tead, et selle taga on see üks ja seesama, kes kõiki neid niite tõmbab, siis tead üha kindlamalt, et miski pole enesestmõistetav ja kindel. Et kindlat paigal olla, tuleb palju vaeva näha. Aga rõõmsamatel teemadel. Kas Te teate paremat sõna kui Butilli. Ma ilmselgelt olen liiga kiindunud sellesse tähemängu ja ta on mu mõtetes üsna tihti. T mõtles butilli välja ja ta on ka parim selle sõna ettekandja, interpreteerija. See on lihsalt geniaalne, kui palju rõõmu võib miski tuua! :) Ja veel. Mu laps on targem kui mina. Ta jätab nii palju meelde ja näeb nii palju. Näiteks ühel päeval rääkis ta koridoris seistes vanaisa allost. Kindlalt ja nõudlikult ja pikalt. Mina siis oma lihtsameelsuses seletasin talle, et vanaisa on õues ja teeb tööd. Alles pärast nägin et trepi kõrval oleval riiulil seisis vanaisa telefon, mis on T lemmik. Veel on T-l meeles, et kell läks ühel päeval katki ja sellest räägib ta ka, samas kui mina olin selle ammu unustanud. Terane poiss ühesõnaga. Aga koolis on praegu 120 protsenti õppimishõive. Jeps. Ja selle kõige kõrvalt jõuan ma veel veidike tööl käia, ja igal nädalal Tallinna-Tabika vahet sõita. Pole üldse paha ju. Tulebki tuttu minna, et homme hommikul kell 9.30 jälle ühes teises reaalsuses olla. Polüfoonia praktikum on mitmes mõttes kasulik. Esiteks ta arendab inglise keelt ja teiseks saab nalja ka. Näiteks oli täna juttu, et võib küll ühte varianti harjutuses kasutada, ainult et see pole siis päris Bach vaid rohkem nagu Gustav Ernesaks. Some local guy.. |
30/01/2014
Tule ja jää
Juba kaks päeva järjest olen kindlalt mõelnud, et õhtul tulen siia blogikest kirjutama. Aga võta näpust - väsimus on nii suur, et olen koos T-ga lihtsalt magama vajunud.. Tuline kahju on küll oma aega tudumise peale raisata, aga mis teha, talvel kulub uni veel eriti ära.
Kaks päeva järjest käisin ka Tartus kooriproovis. Ilmselt sellest see väsimus ja äravajumine. Eile õhtul mööda Emajõe kallast bussika poole lennates mõtlesin, et kes kurat küll sellised ilmad leiutas. Nii rämekülm oli. Lausa nii külm, et valus hakkas nahal ja kogu sisemusel. Valge põrgu on päris õige nimetus hetkel toimuva kohta. Parem on võimalusel toas püsida. Noh, nii väga nüüd enam õnneks tarvis muretseda pole, sest kuuke veel ja siis on juba esiteks kõvasti valgem ja loodetavasti soojem kah. Ükskord tuleb ju kevad niikuinii.
Viimasel ajal on nii palju asju, mida vaja meeles pidada, aga ometi nad hajuvad kusagile. Näiteks on vaja välja mõelda, millal minna Pühajärve Spa-sse. Ema kinkis meile Maryga kahe peale oma enda kinkekaardi jõuludeks, öeldes et ta tõesti ei taha ise minna. Ja üks kaupsi kinkekaart on ka veel riiulis oma järge ootamas. Tema eest ma vist ostan nüüd küll ühe Sohvy kehakreemi.
Lisaks on pianismis vaja Nahkurit lugeda ja üks seminar ära kuulata. Pluss kammer. Ja peale selle mõtlesin ka erialaselt veidi arendada ennast ja natuke vanu lugusid soojendada. Samuti tuleb mul kevadiseks eksamiks kava valida. Ja oi-oi, milline kahtleja ma olen. Selles osas pean ennast küll kätte võtma ja otsusekindlam olema..
Tegelikult ma ju lubasin hea tuju lugude nimekirja teha, aga praegu kahjuks ei saa, sest kogu mu muusika asub all suures arvutis ja seda postitust tuleb ilmselgelt sealt teha. Mis ei tähenda, et ma ei võiks kirja panna samuti üht hea tuju lugu, mis täna muga kaasas oli. See on 2013 Malta eurolooke "Tomorrow". Mõnus kaaslane, kui sa parajasti tegeled pitsataignaga. :)
Mallukal on tore projekt see 10-ne euro algatus. Kui veidi rikkam oleks, lööks isegi kaasa. Aga miks mitte väiksema summa eest midagi samamoodi teatud aja jooksul soetada ja heategevuseks anda? Või mingi muu viis aitamiseks. Minu enda plikapõlve riideidki on ju kapis alles. Kui ainult oleks hakatust neid üles pildistada!
...
Eile ütles vanaisa T-le, et ole hea, kuula sõna. Ja ausalt, ma mõtlesin esimest korda selle peale, et SÕNA tuleb kuulata. Mitte ei ole lihtsalt mööduv väljend sõna kuulama vaid et olla hea ja tubli laps, tuleb kuulata, mis sõnad suurtel Sulle öelda on ja nende järgi käituda. Näide sellest, kuidas kasutame mingit väljendit päevast päeva, aga ei mõtle sügavamalt tema tähendusele.
Minu armas T on nüüd kahene. Ja ta on tõega maailma rõõmsaim ja heatujulisem laps. Mu sõna selle peale.
Kaks päeva järjest käisin ka Tartus kooriproovis. Ilmselt sellest see väsimus ja äravajumine. Eile õhtul mööda Emajõe kallast bussika poole lennates mõtlesin, et kes kurat küll sellised ilmad leiutas. Nii rämekülm oli. Lausa nii külm, et valus hakkas nahal ja kogu sisemusel. Valge põrgu on päris õige nimetus hetkel toimuva kohta. Parem on võimalusel toas püsida. Noh, nii väga nüüd enam õnneks tarvis muretseda pole, sest kuuke veel ja siis on juba esiteks kõvasti valgem ja loodetavasti soojem kah. Ükskord tuleb ju kevad niikuinii.
Viimasel ajal on nii palju asju, mida vaja meeles pidada, aga ometi nad hajuvad kusagile. Näiteks on vaja välja mõelda, millal minna Pühajärve Spa-sse. Ema kinkis meile Maryga kahe peale oma enda kinkekaardi jõuludeks, öeldes et ta tõesti ei taha ise minna. Ja üks kaupsi kinkekaart on ka veel riiulis oma järge ootamas. Tema eest ma vist ostan nüüd küll ühe Sohvy kehakreemi.
Lisaks on pianismis vaja Nahkurit lugeda ja üks seminar ära kuulata. Pluss kammer. Ja peale selle mõtlesin ka erialaselt veidi arendada ennast ja natuke vanu lugusid soojendada. Samuti tuleb mul kevadiseks eksamiks kava valida. Ja oi-oi, milline kahtleja ma olen. Selles osas pean ennast küll kätte võtma ja otsusekindlam olema..
Tegelikult ma ju lubasin hea tuju lugude nimekirja teha, aga praegu kahjuks ei saa, sest kogu mu muusika asub all suures arvutis ja seda postitust tuleb ilmselgelt sealt teha. Mis ei tähenda, et ma ei võiks kirja panna samuti üht hea tuju lugu, mis täna muga kaasas oli. See on 2013 Malta eurolooke "Tomorrow". Mõnus kaaslane, kui sa parajasti tegeled pitsataignaga. :)
Mallukal on tore projekt see 10-ne euro algatus. Kui veidi rikkam oleks, lööks isegi kaasa. Aga miks mitte väiksema summa eest midagi samamoodi teatud aja jooksul soetada ja heategevuseks anda? Või mingi muu viis aitamiseks. Minu enda plikapõlve riideidki on ju kapis alles. Kui ainult oleks hakatust neid üles pildistada!
...
Eile ütles vanaisa T-le, et ole hea, kuula sõna. Ja ausalt, ma mõtlesin esimest korda selle peale, et SÕNA tuleb kuulata. Mitte ei ole lihtsalt mööduv väljend sõna kuulama vaid et olla hea ja tubli laps, tuleb kuulata, mis sõnad suurtel Sulle öelda on ja nende järgi käituda. Näide sellest, kuidas kasutame mingit väljendit päevast päeva, aga ei mõtle sügavamalt tema tähendusele.
Minu armas T on nüüd kahene. Ja ta on tõega maailma rõõmsaim ja heatujulisem laps. Mu sõna selle peale.
05/01/2014
Kurvad laulud
Mõtlesin, et teen sellise kurvatuju muusika valiku, et oleks hea võtta vahel. Alguse sai see mõte hoopis teistelt radadelt. Nimelt kuulasin eelmises postituses mainitud Lemontree laulu ja see tundus ülikurb olevat minu jaoks...kuigi ta ju tegelikult nii kurb ei ole. :) Ja siis tulid mõned teised nukrad laulud ka meelde:
1) Lemontree by Fool' s garden - Ootamatult hea laul
2) Again by Lenny Kravitz - See laul meeldis mulle juba siis, kui olin 12 vast
3) Magdi Ruzsa - Unsubstantial blues - Milline valus laul ja milline hääl!
4) Cosmos - Destination-Heaven - Don't be scared to close your eyes, this is the only way to see the light
5) Maria - Hold on be strong - Nii head ja õiged sõnad, lisaks selline viis, mis ei lase SINUST lahti
6) Sting - Fields of gold - No words
7) Goo Goo dolls - Iris - Kurb, kurb..
8) Regina Spektor - Samson - ei vaja vist selgitamist neile, kes Reginat teavad.
9) Regina Spektor - Ode to divorce - uskumatult kurb oma lihtsuses
10) Alanis - Thank U - sõnad
11) Alanis - Forgive me love - no kas saab veel kurvemat laulu olla???
12) Instrumenti - Back of your drawer
13) Instrumenti - Zemeslodes
14) Bratya Grim - Vernis - See laul on nagu pehme tuuleke, mis põski paitab, aga valus.
15) Sergei Rahmaninov - 2. kontsert II osa
16) Sergei Rahmaninov - prelüüd G-duur op 32
Aitab küll selleks korraks. Järgmine kord postitan oma hea tuju lugude paremiku. :)
1) Lemontree by Fool' s garden - Ootamatult hea laul
2) Again by Lenny Kravitz - See laul meeldis mulle juba siis, kui olin 12 vast
3) Magdi Ruzsa - Unsubstantial blues - Milline valus laul ja milline hääl!
4) Cosmos - Destination-Heaven - Don't be scared to close your eyes, this is the only way to see the light
5) Maria - Hold on be strong - Nii head ja õiged sõnad, lisaks selline viis, mis ei lase SINUST lahti
6) Sting - Fields of gold - No words
7) Goo Goo dolls - Iris - Kurb, kurb..
8) Regina Spektor - Samson - ei vaja vist selgitamist neile, kes Reginat teavad.
9) Regina Spektor - Ode to divorce - uskumatult kurb oma lihtsuses
10) Alanis - Thank U - sõnad
11) Alanis - Forgive me love - no kas saab veel kurvemat laulu olla???
12) Instrumenti - Back of your drawer
13) Instrumenti - Zemeslodes
14) Bratya Grim - Vernis - See laul on nagu pehme tuuleke, mis põski paitab, aga valus.
15) Sergei Rahmaninov - 2. kontsert II osa
16) Sergei Rahmaninov - prelüüd G-duur op 32
Aitab küll selleks korraks. Järgmine kord postitan oma hea tuju lugude paremiku. :)
03/01/2014
Ilusat uut!!!
Loodan, et Teil kõigil tuleb väga mõnus ja õnnelik aasta!
Aga miks ma siia tulin? Selleks, et kirjutada: 2. jaanuaril 2014 õitsevad mu koduukse kõrval sinililled, õigemini lähevad kohe-kohe õitsema. Vot see on tase. Tegelikult olen üpris rahul, et lund ei ole. On igasuguseid muresid ja õnnetusi palju vähem. Ja kelle jaoks on õhtul pime, võtke taskulamp kaasa. :)
Mulle iseenesest meeldib tegelikult lumi. Eriti kui sajab laia suurte valgete lumehelvestega lund ja on see lõputu vaikus. See just kui peataks aega. Samas on temaga ikka tükk tegemist. Peaaegu igal kevadel nii umbes aprillis olen tõega mõelnud, et nonii, sel aastal seda värvi maakate jääbki suveks maha. Aga võta näpust. Mingi ime läbi haihtub ta varsti kuidagi märkamatult.:D
Ma olen praegu üpris tõbine ja söön antibiootikume, et oma paar nädalat kestnud köhast lahti saada. Päris villand on küll ausalt öeldes, kui ei saa asju täie jõuga teha, jaksust jääb puudu. Igal juhul loodan tõsiselt varsti terveks saada lõpuks. Ei tea, kas see on haigusega seotud, aga mul kummitavad täiega Liis Lemsalu laulu read: "vajan sind kui vihma ja päikest, jumaldan sinust ka tükikest väikest, sind ei asenda iial ma..". Poleks elu sees arvanud, et LL mul kummitama hakkab. Vahelduseks kummitab ka "Tujurikkuja" Kaunis maa 2. Minu jaoks seostub see väga Lemontree lauluga. Funny ma ütlen.
Ühtlasi käib mul pidevalt südames torge, kui mõtlen, et enam kunagi ei istu ma üheski Edelaraudtee rongis vaid hoopis Elronis. Mul tuleb väga rangelt end korrale kutsuda selle südamele armsaks saanud vanade asjade külge klammerdumise osas. Aga mis ma teha saan, kui.. rongiluule ja nii palju ilusaid, meeldejäävaid, argipäevaseid, ootamatuid, omapäraseid, mõnusaid, SUUREPÄRASEID reise on selle firmaga tehtud. Sorry, aga mu südames on selle koha peal lõnks.
Loodame, et uued on ka head.
Lõpetuseks üks luuletus rongiaknalt:
Ära mine ära, tagasiteed on nii raske leida, ka siis kui tulen sulle poolele teele vastu, ka siis kui mõtled, et mäletad kinnisilmi meie raja kõiki tujukaid käänakuid, kui arvad, et tunned ära kord teetolmu tormatud jäljed, et otsiv käsi avab ka pimeduses ammu suletud värava,
Aga miks ma siia tulin? Selleks, et kirjutada: 2. jaanuaril 2014 õitsevad mu koduukse kõrval sinililled, õigemini lähevad kohe-kohe õitsema. Vot see on tase. Tegelikult olen üpris rahul, et lund ei ole. On igasuguseid muresid ja õnnetusi palju vähem. Ja kelle jaoks on õhtul pime, võtke taskulamp kaasa. :)
Mulle iseenesest meeldib tegelikult lumi. Eriti kui sajab laia suurte valgete lumehelvestega lund ja on see lõputu vaikus. See just kui peataks aega. Samas on temaga ikka tükk tegemist. Peaaegu igal kevadel nii umbes aprillis olen tõega mõelnud, et nonii, sel aastal seda värvi maakate jääbki suveks maha. Aga võta näpust. Mingi ime läbi haihtub ta varsti kuidagi märkamatult.:D
Ma olen praegu üpris tõbine ja söön antibiootikume, et oma paar nädalat kestnud köhast lahti saada. Päris villand on küll ausalt öeldes, kui ei saa asju täie jõuga teha, jaksust jääb puudu. Igal juhul loodan tõsiselt varsti terveks saada lõpuks. Ei tea, kas see on haigusega seotud, aga mul kummitavad täiega Liis Lemsalu laulu read: "vajan sind kui vihma ja päikest, jumaldan sinust ka tükikest väikest, sind ei asenda iial ma..". Poleks elu sees arvanud, et LL mul kummitama hakkab. Vahelduseks kummitab ka "Tujurikkuja" Kaunis maa 2. Minu jaoks seostub see väga Lemontree lauluga. Funny ma ütlen.
Ühtlasi käib mul pidevalt südames torge, kui mõtlen, et enam kunagi ei istu ma üheski Edelaraudtee rongis vaid hoopis Elronis. Mul tuleb väga rangelt end korrale kutsuda selle südamele armsaks saanud vanade asjade külge klammerdumise osas. Aga mis ma teha saan, kui.. rongiluule ja nii palju ilusaid, meeldejäävaid, argipäevaseid, ootamatuid, omapäraseid, mõnusaid, SUUREPÄRASEID reise on selle firmaga tehtud. Sorry, aga mu südames on selle koha peal lõnks.
Loodame, et uued on ka head.
Lõpetuseks üks luuletus rongiaknalt:
Ära mine ära, tagasiteed on nii raske leida, ka siis kui tulen sulle poolele teele vastu, ka siis kui mõtled, et mäletad kinnisilmi meie raja kõiki tujukaid käänakuid, kui arvad, et tunned ära kord teetolmu tormatud jäljed, et otsiv käsi avab ka pimeduses ammu suletud värava,
aeda, kus kasvasid metsiku lõhnaga lilled, pole olemas tagasiteed.
by Eeva Park
by Eeva Park
Subscribe to:
Posts (Atom)