Elu on ikka ilus küll, kui on parasjagu kevad. Ilus ja müstiline. See on lihtsalt nii äge, kui sa ärkad kell 5 hommikul ja kuuled, kuidas linnud sul akna taga koorilaulus võistlevad. :D Ja siis võid rahumeeli uuesti magama jääda. Elu on ilus, sest nii palju on teha ja näha. Eile näiteks põikasime korra tulevikumuusikutelt läbi. Hea, et seda entusiasmi jagus. Ja eelmisel nädalal sai rattahooaeg Tartusse sõiduga avatud. Ja ühtlasi sain ka teada, et mul on nüüd sõiduks uus auto. Uus Golf. Päris äge iseenesest.
Praegu muudkui vahin seda lehte.
:D
Eri Klasi "Mälestuste portfelli" lugesin ka paari hingetõmbega läbi. See on nii erakordne ja ilus, kuidas ta oma maa ja rahva pärast südant valutab. Ja milliseid vahvaid lugusid portfellist leiab, nii, et saab muudkui omaette naeru mugistada. Need lood sellest, kuidas ta hobusega kooliuksest sisse tahtis ratsutada ja 11 aastat koolis 11 päeva peale lühendada. Nii muhe. Ja kuidas sõjaaja laps sõi Bruno Luki tordi pealt suhkruroose... Samas on raamatus nii palju tõsist, sügavat, elutarka.Väga jäi meelde ja hinge see tõdemus, et raha eest saab osta ainult odavaid asju. Nii ongi. Igal juhul rangelt soovituslik kirjandus. Soe tunne tekkis seda raamatut lugedes ja on veel praegugi südames edasi.
